Mu armas „Werner“ Tartu vaim
just nagu sinus oleks kehastund
sus lokkab keelepeks ja laim
kõik ideaalid sest on pehastund
ei maksa ükski üllam püüd
üks nägu värdjalikum teisest
on kokku kogunenud nüüd
ja puistab roppust käisest
käeulatuses „Sirp ja Vasar“
noor pallaslane tõestab et
miks kunstinäituste jaoks kasarm
veel kaunim koht on kui tualett
siin kõiki risti-põiki-pikuti
on vaetud kohvikõrvaseks
ja keda eile kuskil nikuti
kes teada siis ei igatseks
siin raskelt mõttes tihti olen
ma püüdnud kohvitassi kusta
seejärel langend aga olen
taas melanhooliasse musta
Asukoht teoses
lk 79
