Kohvikuhaikutused

raamatukogus on kohvik
kus kunagi põhimõtteliselt
kohtume kõik

elu käib siin oma rada
seinakellal pöörleb üks seier
teine on voroneesis

tartuga haakuvad
seinu katavad
järjekordse viimase liivlase
maalid

ruumi on
äkki luuletaks siia mõne belladonna
kes vaataks rinnad süles üle õla
või oleks niisama
ootaks mis elu toob

kahvliks sirp
joogiks koka
salvrätiks euroopa liidu lipp

paks udukõnts
vajub aknast kohvitassi
mis paisub suureks nagu lillepott
väga õige
linna vaim ja ta kolm soovi
need on kohv koor ja suhkur

aastakümnete vene värk
võtab tüki rinnast
pilti on kerge vaadata
kunstnikku raske

kui ta nutaks või naeraks
ma võtaks ära oma maski
võib-olla kakski

seda ka et
kõik kujutatud tegelased ja
selles kohvikus kirjeldatud sündmused
olid juhuslikud

Teosest
lk 26–27