Juhan Liivi ja suure tuisuga

Ei lenda lillest lillesse,
vaid pressib pealinna poole,
ja tõuseb tuisupilv ülesse
ta pressib pealinna poole.
Ja tunglevad teedel tuhanded
veel linna jõuavad tuhanded.
Ja viivad vaeva ja hoole
ja pressivad pealinna poole.

Nii hing, oh hing, sa moodsal aal,
kuis õhkad sa Tartumaa poole;
kas Eestimaal, kas võõral maal
kuis ihkad sa Tartumaa poole...
Ja puhugu vastu sull tuisutuul
ja muserdagu sind mürgihuul:
sa unustad vaenu ja hoole
ning tõttad  veel Tartu poole!