Eesti Muinsuskaitse Seltsi tekkelugu ja väljakujunemine. Kevadpäikeselise avapäeva, 1988...

Kevadpäikeselise avapäeva, 1988. a. 14. aprilli meeleolu oli elev. /---/

Oma avakõne ülikooli aulas pühendasin puhastustule kujundile. /---/

Keskseks sündmuseks oli tõrvikurongkäik. See algas minu lühikese kõnega alma mater’i trepil. Peahoone esine ja ümberkaudsed tänavad olid rahvast ummistunud. Liikusin rongkäigu ees, tõrvik pea kohal, tungalde meri kannul, mööda praegust Lossi tänavat üles mäkke. Rahvas tervitas. Muinsuskaitseliikumine oli lähenemas oma haripunktile.

Rongkäik jõudis ajaloolise EÜS-i maja ette. Maja küljes vardas oli kolm lippu: sinine lipp, must lipp ja valge lipp. See vaatepilt oli lummav, see oli midagi ennekuulmatut. /---/

Algas suur kõnekoosolek. Mul on praegugi silme ees eestlasest miilitsa hardunud pilk, millega ta vaatas kolme lippu ja kuulas kõnesid. Rahvast oli kuulamas mitu tuhat. Koosoleku lõpul kutsusime kõiki soovijaid vanasse Pälsoni ühiselamusse täitma seltsi liikmeks astumise avaldust. Kui ma mõne aja pärast ise sinna jõudsin, ei uskunud ma oma silmi. Ühiselamu avar eeskoda oli rahvast nii puupüsti täis, et mul polnud võimalust sisse pääseda. /---/

Tartu muinsuskaitsepäevad avaldasid austust 192-le 1941. aasta suvel Tartu vanglas mõrvatud ja kaevu heidetud kommunismiohvrile.Selts kuulutas koguni välja võistluse ja korjanduse ohvritele väärilise mälestusmärgi saamiseks. Pärast pikka pingutust see mälestusmärk viimaks ka rajati ja pühitseti.

Tartu muinsuskaitsepäevade võimas lõppakord oli Eesti Rahva Muuseumi tulevikule pühendatud arutelu Eesti Põllumajanduse Akadeemia (tänase Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste) avaras aulas. Sõnavõtjate hulgas mäletan eriti Hando Runnelit, kes leidis, et sõjalennuväli tuleks Tartust minema viia. See mõte oli 1988. aasta Eestis väga julgete killast. Suur ja äge koosolek jätkus pika rongkäiguga Riia mäelt Raadile Eesti Rahva Muuseumi varemete juurde. Nüüd olid paljudel rinnas sinimustvalged lindikesed, mida rongkäigus jagas Pilistvere muinsuskaitseklubi eesotsas kirikuõpejaja Vello Salumiga. Üksteise järel tõusid pihku ka väiksemad sinimustvalged lipud. Raadil, sõjaväe traataia ääres peetud suurel kõnekoosolekul lehvis aga juba mitu normaalsuuruses Eesti lippu. Eesti oli astunud uude ajastusse.
Teosest