Mattias ja Kristiina. Restoran asus kohal…

Restoran asus kohal, kus kunagi oli olnud saar. Ja sellel saarel oli keskajal vene kaubahoov. 1578. aastal põletas Ivo Schenkenberg suure osa linnast maha, kuid Poola ajal ehitati kaubahoov uuesti üles, ja lammutati taas suuremalt jaolt 1625. aasta piiramispäevil. 1708. aastal põletati kogu linn maha. 1785. aastaks aga aeti keisrinna Katariina käsul üks jõeharu kinni ja saarest sai maismaa. Hiljem nimetati seda paika Kalaturuks. Pärast sõda oli siin täiesti tühi maa ja siia külvati muru ning istutati puud, mõni aasta tagasi aga ehitati restoran. Tema märk, punane ring sinises kolmnurgas, paistis öösel kaugele üle linna. Suurte akende tuled peegeldusid jõe vaiksel veel. Šlaagrimuusika kostis mitmesaja meetri kaugusele. Siin käisid aeg-ajalt esinemas pealinna parimad solistid. /---/ See oli linna suuruselt teine või kolmas restoran.

Teosest
lk 138–139