Neli lugu. Autorongiga käisime Toomel...

Autorongiga käisime Toomel, hiljaaegu avatud Kristjan Jaak Petersoni ausamba juures, ohvrikivi juures, Musumäel. Punaste nelkide asetamisest jäid mälestuseks fotod. Vaatad hiljem mõnd seesugust: sadakond inimest rükilise müüri ääres, keegi on kõrgemale roninud; salkkond astumas raamatukogu punaste tellisseinte kõrval. /---/ Käisime veel Kreutzwaldi ausamba juures Oktoobri puiestee äärses pargis. Linnas sõites oli põhiline mure, et tagumised masinad sabast ära ei kaoks. Emajõe äärde manööverdamine paistis ka kaunis keeruline. Ilm tõmbus üsna tumedaks, kui tänava äärest puudealutsi läksime. /---/ Mõned harvad vihmapiisad tegid hallikastolmuse pinna täpiliseks. /---/ Pikka Riia tänavat pidi üles minnes venitasime, et kogu rong kokku saaks, buss tagant ära ei kaoks. /---/ Mõlema ringi peal, mis Tartu ümbersõidul, tehti kolm tiiru. Haraldi pere Võrumaalt oli kandilise omatehtud villisega, mida ka „tankiks” kutsuti. Veeres viimaste hulgas saba lõpus ning töristas ka vapralt signaali anda.
Asukoht teoses
lk 112–113