Risttänaval, Komsomolis, kihutas sireeni huilates punane tuletõrje-ZiL, pritsimeestel kiivrites pead topeltkabiini akendest väljas ja näod kustutamislahingust nõgised, sööstis otse pontoonsillale. Tavalistel veoautodel oli viletsal sillaloguskil keelatud sõita, avariimasinatele oli tehtud erand. Ujuvad teraspaagid, mis nagu paadid silda kandsid, rappusid jões, panid silla ja vee õõtsuma, tekitasid jõel koletu suuri laineid, mis vastu kallast mütsusid ning siis vett kõrgele pritsisid, otsekui tormi ajal mere ääres.
Suurvee ajal suured lained, mõtles Kolla. Emajõgi meeldis talle kõige enam kevadise tulvavee ajal.
„Nad käivad Meltsiveski tiigist vett võtmas,“ teadis Kolla.
Jõest sajakonna meetri kaugusel Ülejõel, sõjas lagedaks pommitatud platsil keset linna, laiutas Meltsiveski tiik, selle kaldal oli teiba otsas silt TULETÕRJE VEEVÕTU KOHT. VEEVARU PIIRAMATU.
Suurvee ajal suured lained, mõtles Kolla. Emajõgi meeldis talle kõige enam kevadise tulvavee ajal.
„Nad käivad Meltsiveski tiigist vett võtmas,“ teadis Kolla.
Jõest sajakonna meetri kaugusel Ülejõel, sõjas lagedaks pommitatud platsil keset linna, laiutas Meltsiveski tiik, selle kaldal oli teiba otsas silt TULETÕRJE VEEVÕTU KOHT. VEEVARU PIIRAMATU.
Asukoht teoses
lk 169
