Ühe seenevana elupäevad. Minu ülikoolielu esimene...

Minu ülikoolielu esimene elukoht oli Tiigi tänaval, praegusegi ülikoolihoone õuel asuva väikese maja esimesel korrusel. Et suurde majja tulevat internaati ehk ühiselamut 1947. aasta septembri algul veel remonditi, anti meile ajutine pind sinna. Oli vist kaks tuba, igaühes nii umbes kakskümmend voodit, üks või kaks lauda ja mitu tooli. Midagi muud poleks sinna mahtunudki, voodisse ronimisegagi oli tükk tööd. Paari nädala pärast oli suur maja valmis, sellest sai tõeline sipelgapesa. Et olin keskkooli lõpetanud hõbemedaliga, sain privieigeeritud seisusesse: ainult kuue inimesega tuppa, kuhu pääsemiseks tuli küll läbi minna vist seitsmest tihedasti asustatud ruumist. Seltskond oli sõbralik, meie toas kõik tõsised õppijad. Toa (nagu teistegi) peamiseks hädaks oli madalavõitu temperatuur talvel ja napp elektrivalgustus.