Teine mälestus: lidusin ringi oma vanemate töökohas Tartu Ülikooli õppehoones Vanemuise 46. Sellel tohutul majal on kogu hoone ulatuses absurdselt, imperiaalselt kõrged laed. Tsaariaegsed koridorid, mille kitsust ülikõrged laed veelgi rõhutasid, lõhnasid kummaliselt ja olid viletsasti valgustatud. Eksisin vist ära, ajasin korrused või koridorid sassi, tahtsin võibolla minna vetsu ema-isa kateedri lähedal, aga sattusin ma ei tea kuhu: võõrasse koridorisoppi, mille pimedusest astus välja täiesti tontlik kuju, midagi sellist nagu too kuulus musta näoga asotsiaal Los Angelese diner’i nurga taga David Lynchi filmis „Mulholland Drive“. Isa hõikas mulle üleliia ärevalt: „Tule ära sealt!“ ning jättis samuti seletamata, kuhu ma sattusin ja keda ma nägin.


