Järgmisel päeval seletas ta sel puhul klassides: „Iga haritud inimene annab teisele teed. Küünarnukkide tarvitajad ei vääri haritlase nime. Nendest minge külmalt mööda!“
Selliste sõnade mõjul tõusis suuresti rahvuslik iseteadvus. Noorte hinges paisus ja küpses midagi suurt. Kool nagu ei suutnud enam jääda ainult oma õppetöö raamidesse. Ta tahtis enesest midagi anda ka seltskonnale. Hakati plaanitsema suure koolipeo ettevalmistamist, suurt demonstratsiooni seltskonna ees…