Sidrunid ja siilid. Mees võtab pingile...

Mees võtab pingile toetatud kotid, nad tõusevad sõnatult ja jalutavad piki mäeveerul rohendavat väljakut, mis kihab kambakesi istuvatest ja pikutavatest inimestest. Sealsamas murul kakerdavad, jahtides mahapudenenud palakesi, ka suuremad ja väiksemad linnud. Südasuvine muretu oleskelu. Jalutajad astuvad treppi mööda mäeseljakust üles.
/---/
Nad lisavad sammu, rutates laiska lesimist tõotava suure pärna suunas, mis vana kiriku lähistel õõtsub.

Asukoht teoses
lk 52–53