Oskar Kallas. Kui Oskar Kallas...

Kui Oskar Kallas koos perega 1903. aastal Tartusse kolis, algasid tema parimad meheaastad 35-st kuni 50-nda eluaastani, millesse mahtus mitmekülgne ja tulemusrikas tööperiood edeneva Eesti kultuurielu juhtiva isikuna. Ta töötas õpetajana korraga kolmes koolis, olles lisaks veel Eesti esimese eestikeelse tütarlastekooli direktor. Viimane oli rajatud rahvuslike ringkondade tegevuse tulemusena, kuna peeti eriti tähtsaks, et tulevased eesti emad saaksid omakeelse kasvatuse ja et nii sünniks eestikeelseid haritud peresid. Teise poole palgatööle kulutatud ajast – siingi polnud tegemist üksnes leivateenimisega, vaid ka rahvuslike ülesannetega – võttis Jaan Tõnissoni ajaleht „Postimees”, kus Oskar Kallas oli kodumaa-osakonna toimetaja ja mõne aja ka toimetuse sekretär ja majandusjuht.
/---/
Doktor Kallase päevad Tartus kulusid peale töökohustuste ja ülesannete ka rahvavalgustustööle ja kursuste korraldamisele, seltside organiseerimisele, abirahade ja varade korjamisele. Nii näiteks avaldas ta igal aastavahetusel üleskutse, et kodanikud uusaastaõnnitluste asemel annaksid raha rahvuslikku õpingufondi, mis sel moel tekkiski.
Oskar Kallase kõnealusesse eluperioodi mahub vähemalt kaks või õigemini kolm algatust ja tööala, millel oli põhjapanev tähendus Eesti hariduselule. Ta algatas ja juhtis aastatel 1904–16 toimunud suurt eesti rahvaviiside kogumist, mille tulemuseks oli 12 808 rahvaviisi kirjapanekut ja 215 950 värsirida laule. Selle ettevõtmise tõttu on Kallast loetud Eesti rahvapärimuse kolme suure talletaja hulka – teised kaks on Jakob Hurt ja M. J. Eisen.

Aga Kallas pööras tähelepanu ka ainelisele vanavarale, mille kogumiseks oli andnud tõuke tema isa väike kogu Kaarma köstrimajas. Juba 1890. aastatest alates avaldas ta üleskutseid ka ainelise rahvakultuuri mälestusmärkide talletamiseks ja kui see idee 1900. aastal uuesti esile kerkis, oli ta üks selle innukamaid eestvõitlejaid. Selle tulemuseks oli Eesti Rahva Muuseumi rajamine. Oskar Kallas tegutses selle asutuse esimese juhatajana aastatel 1909–1919, seega kuni Tartust lahkumiseni.

Ka Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu rajamise algatajaks oli Oskar Kallas. Tema eestvõttel kinkis Eesti Üliõpilaste Selts Arhiivraamatukogule oma raamatukogu Eestit ja Baltimaid puudutava osa. Kallas korraldas sellele lisaks kogu maad hõlmava raamatukorjanduse arhiivraamatukogu jaoks.

Oskar Kallas võttis osa paljude muude rahvuslike kultuuri- ja teadusorganisatsioonide, sealhulgas ka Eesti Kirjanduse Seltsi tööst. Ta algatas rahvaliikumise eesti ristinimede üldiseks kasutuselevõtmiseks, tema oma pere, kus laste nimed olid Virve, Laine, Sulev ja Hillar, oli selles suhtes eeskujuks, see oli üks esimesi peresid, kus olid kasutusel eestipärased eesnimed. Oskar Kallase õhutusel avaldati trükis mitmeid eesti ristinimede loetelusid.
Teosest
lk 15–16