Nad olid kohtunud Baeri kuju läheduses. /---/ Magda oli kliinikust tulles märganud enese ees jalgteel noort naist. /---/ Veidi aega kõndis ta niisama naise järel, ei andnud endast märku. Baeri kuju juures naine peatus, suunas pilgu postamendi otsas istuvale pronksist härrale, jäi vaatama mehe nägu, tema tugevat lõuga, mis toetus pikkade sõrmedega käele, põlvedel lebavat lahtist raamatut. Magda seadis end naise kürvale, heitis silmanurgast pilgu – Nora. Mõnda aega seisid nad vaikides, teineteise poole vaatamata, silmad liikumatul õpetlasel. Siin pööras Nora pead ja nägi. Ta väljus pronkskuju ümbritsevast sepisaiakesest ja eemaldus kiirel sammul. Magdal oli tunne, nagu oleks temas mootor käima läinud. Ta ruttas Norale järele.