Tartu ja Tallinna vastandus tuleb ilmsiks mujalgi. Näiteks kirjutades haisudest eesti kirjanduslikus agulis: „Haisud: siin on üsna suur vahe Tartu ja Tallinna vahel. Tartus on neid palju ja konkreetseid, ja seda kõige uuema ajani... /---/ Tartu õllevabrik teatab endast lõhnadega (loomulikult!), Tallinna „Dvigatel” /---/ toru huilgamisega. Siin on tegemist teravpilgu leitud amüsantsete detailide kõrvutamisega (lõhnav ja lärmav linn). Või näiteks: Tartu ainetel loodud aguliproosas on eksistentsiaalse õuduse tunnetust. Tallinn seevastu pole raskemeelsuse linn, surmaga elatakse siin märkamatult „lahedas ligiduses”. Kõige printsipiaalsemalt aga on Tallinna ja Tartut võrreldud nii: „Tallinnale on küll tihti õigusega ette heidetud mammonaorjust, aga siin näikse olevat – osalt ehk tänu just sellele – vähem vaimset kõrkust ja rohkem seisuslikku avatust.”
/---/
„Kas pole põhjaeesti loov vaim ka üldse koomika-altim kui pateetikalembene Tartu vaim”, ja tuuakse põhjaeestilisena esile „vaoshoitus ja ebaisiklikkus, huumor ja intellekt omalt poolt distantsi hoidmas”.
/---/
„Kas pole põhjaeesti loov vaim ka üldse koomika-altim kui pateetikalembene Tartu vaim”, ja tuuakse põhjaeestilisena esile „vaoshoitus ja ebaisiklikkus, huumor ja intellekt omalt poolt distantsi hoidmas”.
Asukoht teoses
lk 293–294
