Ta pani seepärast riidesse ja läks Inglisillale jalutama. Kõikjal langes paksult vahtralehti ja sinine muusikakoolgi õhkas õhtusse mingit erilist kurbust.
„Viimane aasta,“ mõtles Aimee.
Teda saatsidki sonaadihelid, mis kostsid muusikakooli aknast ja kaikusid ebalevalt läbi raaguvate okste. Õhtuks oli tal pilet Inglismaalt tulnud ja ringsõitu tegeva näitleja etendusele, kes luges üksinda Shakespeare’i.