Rääkis venelaste mõrvatööst Tartu Krediitkassa keldris, rääkis, kuidas Aleksandri tänava lõpupiirkonnas tapetuid jääauku topiti...
Teise maailmasõja elas papi üle Tartus elades. Ka rääkis ta sellest, kuidas Vene sõjaväelased Tartus Kivisilla õhku lasksid. Esimesele lõhkelaengule pidanud Kivisild vapralt vastu. Siis veetud sillale puuriidad ja süüdatud need põlema ning alles siis lennanud võimsa lõhkelaengu kaasabil Kivisild tükkideks. Lõhkeaine purustusjõud olnud niivõrd tugev, et üks väiksem kild lennanud Papi toa akna klaasist läbi ja läbinud ka toa ja köögi vahel oleva uksetahvli. /---/
Teine, mitte enam kild, vaid suur kivikamakas olevat lennanud Krediitkassa pööningule.
Papi rääkis ka, kuidas sakslased olevat suure sõja ajal Tartu raudteejaama ära päästnud. /---/
Nimelt olevat sakslased ehitanud Anne luhale, mis oli varem linna prügilaks ja kus kevaditi suurvee tõttu vesi lainetas, võltsraudteejaama võltsvagunite ja minimaalse valgustusega. Peipsi tagant madallennul tulnud Vene lennukite pommid langenud Anne luhale, süütepommid süüdanud praeguse kaubamaja ümbruse majad ja Vanemuise teatrihoone ning vanaonu tänavaäärse maja Kitsas tn. nr. 11 ja teised Kitsa tänava alguses olevad majad. Teise rünnakulainega hävisid Tiigi tänava majad ja Maarja kirik. Kolmandat rünnakut ei järgnenud ja nii jäänudki strateegiliselt tähtis raudteejaam terveks...
Asukoht teoses
lk 123–124
