Üleminekuaeg

Möödunu on krati rikkus;
Kassitoome liutee pikkus,
pärn, mis Tähtveres ei halju
olematagi on palju.

Nagu käsn, mis kurnab tüve,
painab meeli hälbind hüve,
meie kuld on koltund lehed
ja me ise kadund mehed.

Ennemuistsed eksirännud
hiilgavad kui pehkind kännud,
elupuud ei kiirga niigi
ümber Raadi mõisa tiigi.

Tühi kõder punapipra
enne pikka kisub kipra,
üle minnes ununevad
vene talv ja eesti kevad.