Kõige esimene mälestus Tartust on arvatavasti puusilla põlemine, Eesti kroonika järgi juhtus see 22. juunil 1923. Ma pidin siis olema natukene vanem kui neli aastat vana. Samal aastal oli ka suur uputus novembrikuus, mis on ka mul meeles sellepärast, et me elasime Emajõe ääres ja meil õues ulatus vesi peaaegu usteni. Keegi vist viis mind süstaga sõitma nii ütelda tänava peale, mis oli kõik vee all.