Mälestused, IV. Mina ise olin...

Mina ise olin (teisel kursusel) suurel määral „ringkondadevaheline“ nähtus. Seepärast oli mõistetav, et kui läksin „vanade olijate“ käest otsesõnu küsima (näiteks Johnny B. Isotamme juurde tema valvuriputkasse Emajõe luhal), stiilis et „andke mulle lugeda käsikirjalisi almanahhe“, siis võis see hämmingut tekitada. /---/ Suureks abiks oli mulle Matti Milius, kes suunas mind inimeste juurde, kelle poole ma muidu poleks osanud pöörduda, nagu Imme Viidalepp või Ene Jermakov.