Sama tunne piinas Ellenit masinaruumiski – esimestel tööpäevadel, kui ta veel harjumata oli. Laes olid suured talad, paljud ja pikad aastad olid neid ise mustanud, tolm, ämblikud ja kärbsed hoolega kaasa aidanud. Seinad ei erinenud laest kuigi palju. Seina ääres riiulid valge ja värvilise paberi tagavaraga, trükimusta ootavate nimekaartide, piletite ja blankettidega. Kaks aknasilma olid väikesed ja vaevalised, kuurisein ja suur pühkmekast võtsid osa valgusest endile.
Asukoht teoses
lk 116
