Intelligentsikeskne ajalookäsitus oli 1930. aastatel populaarne ja ei tule imeks panna selle ehedat säilimist Kangro töödes. Veelgi enam – ikka tuletab ennast meelde Tartu-aja üliõpilaskonna vaimne idealism („Veljesto”). Oma essees Annistist, keda Kangro peab Tartu vaimu üheks kehastuseks, leiab ta, et suuremat tähelepanu nõuab üliõpilaste „elu väljaspool auditooriume, taotlused, kogu elulaad ja -filosoofia. Sest see oli tooniandev kogu Eesti arengule, määrav tulevikus kuni tänaseni, mitte ainult ülikoolile, vaid kogu maa arengule.”