Rongis toetab Timmu pea korraks emme sülle ja paneb silmad kinni. Kui ta silmad lahti teeb, on rong juba Tartus. /---/ „Kas me nüüd läheme bussi peale?“ uurib Timmu. „Ei, kullake,“ vastab issi, „Tartus me kõnnime jala. Siin on kõik nii lähedal.“ „Ja kui hea kevadelõhn,“ nuusib emme õhku. /---/ Nad jalutavad pagariärisse leiba ostma. Siis jõuavad nad suure valge maja juurde ja istuvad purskkaevu kõrvale pingile. „Siin on nii rahulik,“ ütleb emme. „Jah, siin on tõesti sama tore nagu vanasti,“ arvab issi.
/---/
Täna sõidavad issi, emme ja Timmu oma koju tagasi. Nad jalutavad läbi oma lemmikust pagariärist ja ostavad rongi mõned saiakesed. /---/
Rongini on palju aega ja nad jõuavad käia veel Toomemäel ja mänguväljakul. Timmu saab kiikuda ja ronida, emme-issi muudkui jutustavad sellest ajast, kui nad siin ülikoolis käisid. /---/ „Ma usun, et peame veel ühe käigu Tartusse tegema, sest Karlova lahedatele tänavatele me ei jõudnudki,“ ütleb emme. „Mina võiksin siia päris elama tulla,“ arvab issi. Ka Timmule meeldib Tartus. Siin on jõgi ja maitsvad saiad ja rõõmsad inimesed.
Asukoht teoses
lk 82–86
