Edasi viis Naghel Melchiori üle turuväljaku ja mööda Küüni tänavat, mille lõpus oli linnamüüris võimas püha Andrease värav, linna peamine värav ida poole, kust pääses lõunasse viivale maanteele. Piiskopimäe järsk serv oli kohe siinsamas. Nad läksid väravast läbi ja seal algas eeslinn, kus elas lihtsam rahvas. Siin kõneldi peamiselt eesti keeles, palju lapsi jooksis ringi, mehed jorutasid kõrtside ees ja ühe sellise juurde Naghel läkski. See oli maakivist alusmüüriga pikk hoone, mille ühes otsas oli hobusetall, ja nähtavasti said teelised siin öömaja. /---/
Taewenpe meistrikoda ei olnud kaugel, sest Tartus ei ole midagi millestki kaugel, aga see maja oli tõesti lausa mõne sammu kaugusel, Riia värava juures, ja otse selle kohal kõrgus piiskopiloss.
