Oli piiri peal, kas Piiri uulitsat lugeda Supilinna kuuluvaks või mitte, sest see oli üks väheseid siinkandis, millest ei saanud suppi teha, tähendab, mis ei kandnud mõne aedvilja nimetust. Tähtvere, Lepiku, Allika, Emajõe ja Piiri, rohkem võõrameelseid polnudki. Ja seejuures võis alati seletada, et leppasid läheb vaja pliidi alla tuletegemiseks ning allika- või jõevett on tarvis supiks endaks, kuid mida peale hakata Tähtvere ja Piiriga? Kas ümber ristida? Näiteks Porgandi ja Kaalika uulitsaks, kuna neid tähtsaid köögivilju, ilma milleta ei kujuta suppi ette, Supilinna tänavate nimestikus ei olnud.
/---/
Piiri tänav algaski Tähtverest, Tähtvere nõlvale ehitatud tohutu suure õlletehase ja kruusaaugu vahelt. Jooksis siis allapoole jõe äärde, vasakut kätt jäi Supilinna Õnnemaa ehk Tähtvere prügimägi, paremal aga kössis majaosmikud, mis polnud peremehekätt tunda saanud alates nende natsimisest, sellest ajast, mil käed olid aheldatud ja peremehed Siberisse küüditatud.
Asukoht teoses
lk 136
