Terve Piiri parem äär alates õlletehasest kuni Herneni oli täis üksnes ühtesid. Paistis, et sealsed inimesed lihtsalt ei tundnud suuremaid arve. Seevastu tähtede peale olid nad hirmus anderikkad, nii numereerisidki oma majad 1a-ks, 1b-ks, 1c-ks, 1d-ks, 1e-ks ja 1f-ks. /---/
1f oli vist kellegi rikkuri häärber. Elamut varjas kõrge tumepruun plank. Teistest Supilinna hoovidest ja aedadest sai ilusti läbi käia, kuid sellest mitte. Tegemist oli nagu mingi eksterritoriaalse nähtusega, mis otsekui poleks kuulunudki siia linnajakku, vaid kuhugi mujale, näiteks rikaste Tähtverre. 1f oleks olnud nagu professokast õhku tõstetud ning kogu täiega Piiri uulitsale maandatud. Üle tara paistis koguni televiisoriantenn! Ainus terves Supilinnas. Õnneks oli plangus ühes kohas oksaauk, sealt andis piiluda.
Eesaias ilutsesid kihvtid puukujud, tondid või kuradid, mis nad kõik olid. Härrasmaja trepikoja ees seisid valged sambad justkui ülikooli peahoonel. Neid oli siiski vaid neli, mitte kuus ning nad polnud nii kõrged ja pirakad nagu nood. Ometi oli see otsekui tõeline mõisahoone, mis mitte kuidagi ei sobinud kokku aguliosmikutest ümbrusega, seega oli plank veidike asja eest.
Isa oli Kollale rääkinud, et Piiri 1f on ehitatud etteantud sundnormatiive rikkudes: maja oli kõrgem ja laiem, elamispinna ruutmeetreid on vähemalt kaks korda rohkem, kui lubatud.
Raha rikub linna, oli tõdenud isa, eriti Supilinna.
Asukoht teoses
lk 38–39
