Tartu on Tallinnast vähemalt kümme aastat ajas taga. See asjaolu ei muutu iseseisvas Eestis. Pigem süveneb mahajäämus. Tallinnas liikusid raha ja uued tuuled, Tartu jäi esialgu puutumata. Otsusega teadmata ajaks Lõuna-Eestisse siirduda olin vabatahtlikult vaikimisi nõus rändama minevikku.
Polekski midagi lahti olnud, kui rännata tagasi Narva maantee ühikamaailma, kuhu olin üliõpilasena sattunud 1989. aastal. Mul oli juba Tallinna-mask ees. Osa olemusest. Ühikast oli enamus 1994. aasta kevadeks ära kolinud. /---/
Vanemuise parki pandi Hurda ausammas. Näärivana moodi papi istus keset peenraid, kivist raamat süles. Ausamba avamist ma ei näinud, ei lugenud lehti ega kuulanud raadiot – enam polnud vaja.
Asukoht teoses
lk 109–110
