Teid tervitan, kallid kaimud,
aatevennad ja ametiõed!
Kõik lootused, kartused, aimud,
kõik ühised hingetõed
täna Tartusse toodud on kaasa:
iga põu on kui avali ääs,
iga süda kumiseb kaasa,
olgu pealegi mihklipäev käes,
must mees põõsas ja raudnael rohus,
külm kivi merede vees,
maailm jäine, ta ootused ohus,
mõrad mõneski lootuses sees.
/---/
Alma mater, me noorpõlve jumal,
veel ta hingus me palgeil on kuum.
Meile nähtavaks saanud ta kumal
on sügises viljad ja tuum.
Asukoht teoses
lk 189–190
