Linn sätib tüdrukuid
kohvikute vaateakendele
eemal pirogovi juures
hoiab sügisekurbus
raagus põõsaste
varjudest veel kinni –
veel kuu
ja kõik need ilusad noored jalad
jäävad istumisest tuimaks
vaata üles udusesse peeglisse
ja sa näed ka seal
vaid külmahirmu ja tuimust
ära lase endalt võtta oma und
sest uni on igavik
aga külm udu pole muud
kui vaid julgust koguv lumi –
ja lumi langeb varsti nii või teisiti
lagedale raekoja platsile
ja pronksvihmavarjule
külmetava kaksikkuju kohal
Asukoht teoses
