kas mäletad värve
mis Emajões…?
kord püüdsime kala
ta kaldal
ei kartnud me valu
siis Emajões
ja õnged tühjaks
jäid harva
aeg näkib kui kala Emajões
neile, kes ajas ei peatu
kuid mina punakoralle näen
veepõhjas, kus vool oli veatu
vesi värvunud halliks
ja kargemaks
päev muutunud venivalt pikaks
kas mäletad värve, mis Emajões
olid siis, kui veel väikesed plikad
me jooksime vana kaarsilla teel
püüdsime liblikaid ja kärbsekette
värviks taeva maalitud vikerkaar eel
ja vaadates peeglisse vette
vaimu laulis end Eestimaa… määratult
teades teekonda kaugele ette
Asukoht teoses
lk 4
