Jah, Tartu on tugevasti kannatanud. Igal pool on teiste hulgas purustatud maju, kuid hävinenud on ka terved rajoonid, Maarjamõisa tänav vaksalist EÜS-ini on ainult kivivaremed. Maarja kirik näeb välja, nagu oleks ta juba sajad aastad varemetes seisnud. Samuti on Pepleri tänavast enamik varemeterusu. Tähe tänava ümbrus seisab enamikus varemetes, samuti ka Kaitseliidu maja ümbrus. Kõikjal linnas on rohkesti purunenud aknaid ja tänavail on kõikjal klaasipuru. Toomemäel on granaatidest mahamurtud puid, oksi on aga puudelt kildudega niipalju maha niidetud, et näib, nagu oleks tahetud siin sõõrdu raiuda.
Kuid kes arvab, et Tartu on kurb ja rõhutud, see eksib rängasti. Siinpool jõge on kohal vähemalt kolmandik linnarahvast ja elu käib oma rada. Kurba nägu ei näinud, sest inimesed on kõigele kaduvale heitnud käega. Isegi vanad eided heidavad nalja alatasase plõksumise üle ja kuulide vilistamine ei sega kellegi mõtteid. Kuna linnas on rohkesti eesti ja saksa kaitsejõude, siis polegi tänavapilt palju inimtühjem kui harilikult. Külm veri, rahu, julgusest pakatavad teotahtlikud näod. Kõnelustes heidetakse nalja ning naerdakse rohkem kui harilikult. Kohtan rohkesti tuttavaid. Kõik on omakaitses, püss seljas, varruka ümber omakaitse side. Kõigil on alatasa tegemist, kõigil on palju jutustada läbitehtud võitlusest ja üleelamistest. Hädaoht varitseb kõikjal, sest osa Emajõe taha põgenevaist päris-bolševikkudest ja nende siinsetest sabarakkudest on siiapoole linna jäänud ja nende kuule sain isegi paaril korral lendamas kuulda. Neid bandiite otsitakse, avastatakse ja hävitatakse. /---/ Emajõe rajoon on hädaohtlik, sest keda seal nähakse, selle pihta avatakse tuli. Ettevaatamatuid tabab sageli vaenlase kuul. Teiselt poolt Emajõge olevat rahvas põgenenud laiali, kes vähegi sai. Osa on pääsenud siiapoole, ujudes öösel üle jõe. Need on toonudki teateid sealpool valitsevast põrgust, hulgalistest tapmistest, vägistamistest, naiste ja laste piinamisest ja surmamisest ja muist õudustest. Ümberpiiratud teavad, et neil pääsemist pole ja tuleb oma tegude eest vastust kanda ning seepärast põmmutavad viimase padrunini. Rõngas surub neid igalt poolt koomale ning seepärast otsitakse kohta, kust saaks rõngast läbi pugeda. Kuid igal pool on vastas hävitav tuli. Senini on Tartus siinpool Emajõge avastatud ja väljakaevatud 370 punase terrori ohvrite laipa. Nende laibad on moonutatud, nii et neid raske on ära tunda. Senini on kindlaks tehtud umbes 40 surmatu laibad, kelle nimed avaldatakse. Õhtu eel lisaneb üksikutele püssilaskudele ka kuulipildujatärin ja vastastikune suurtüki tulistamine. Käivad paugud, kusagil lõhkeb mürsk. Kedagi ei hirmuta, keegi ei tunne huvi, kuhu see sattus, vaid igaüks täidab segamatult oma ülesannet. Ning kahju oli lahkuda sellest mehisest õhkkonnast tagasi Võru vaikusesse.
Asukoht teoses
lk 264–266
