Teine tore vaade linnale avaneb aadlike Musse ehk suveklubi aiast, mis asub Peterburgi poolt linna sisse sõites paremat kätt siinpool Emajõge. Selles mäenõlval paiknevas aias on kõige kõrgem küngas. Veetsin siin ülima naudinguga pool tundi, imetledes vaadet linnale, mis laius mu ees otsekui mängukann: oleksin võinud kõik majad ja tänavad kokku lugeda.
Vana toomkiriku varemed olid siit kõige maalilisemad ja näisid keset uusi kauneid hooneid elatanud taadina, keda ümbritsevad järeltulijad. Kirikutipud ja -tornid särasid ühelt poolt päikese käes, teisel pool aga heitsid nad majade punastele klinkerkatustele pikki varje. Vasakul mööda ääretut luhta lookles Emajõgi. Kauguses, keset rohelust, ei olnud vesi nähtav, kuid valged, päikesest kullatud purjed näitasid jõe voolusuunda, meenutades mööda rohelist luhta liikuvaid torne. Maastikku piirasid igast küljest kõrgendikud, mis kadusid horisondi sinasse.
Tõlkija
Asukoht teoses
lk 335
