Koos Triinu ja Contraga ronisime ka Postimehe toimetuse katusele. See asus siis Ülikooli ja Gildi tänava nurgal, enam-vähem ülikooli peahoone vastas. Töötasin sel ajal Postimehes ning mul oli uksekaart. Ruum, milles tehti tolleaegset Postimehe laupäevalisa Extra, asus kõige kõrgemal ja sellel oli katuseaken. Töölauda nihutades ning selle otsa ronides sai end erilise vaevata katusele vinnata ja seda me ühel ööl ka tegime. /---/
Kolmas huvitav katusepiirkond asus Küütri tänaval. Seal elas 1999. aastal ja hiljemgi NAKi liige Kadri Pettai. Tema juures tegutses nagu mingisugune NAKi fraktsioon, st seal käisid kindlad inimesed ja neid polnud palju. Nagu Tartu vanalinnas mitmel pool mujalgi, oli Kadri teise korruse korteri aken ühendatud mingisuguse keerulise eri horisontaalidel asunud ja erineva kaldega katuste süsteemiga. Seda mööda pääses lausa katuste eldoraadosse, sest kõik Küütri-Rüütli-Gildi-Ülikooli tänavate vahelise kvartali katused olid mingil moel ühendatud. (Ka varem käsitletud Postimehe maja katus kuulus sellesse süsteemi.)