Augustilõpu õhtune Tartu oli ennenägematust põuast ja suvisest kuumalainest jahtumas. Sügise kuivanud märgid, varakolletavad pargipuud värvisid Emajõe vaateid. Üle Holmi silla jalutaja jaoks jäid lodjameeste alused sügavale silla alla, sonimütsides ritvadega mehed jõepõhja madaluses püüdsid tindi ja rääbiselastiga turuhoone ette laveerida. /---/
Kellel mehed venelastega ära viidud, kellel idarindele saadetud, Pallases õitseb kunstielu tänu asjaolude kokkusattumisele – linnapea Keerdoja proua on kunstihuviline ning Hitleri riigiministri koolivend Arnold Matteus on suutnud Berliinis asju nii ajada, et kunstikool „Pallas“ saab jätkata. Õhkkond siin on nagu tiisikushaige õitsev punetus – kõik maalivad ja puhkusel olevad Saksa ohvitserid käivad väikeses purukspommitatud Ostlandi linnakeses Pariisi maneerides pilte vaatamas. Kohalikud daamid, kübarad kergelt kaldu ja valged kindad käes, ripuvad karedate sinelite käevangus. /---/
Õhtu „Vanemuises“ ja ball „Pallases“ – joovastus, kahurikõma siia ei kosta. Viie aasta pärast jälgime samu daamikesi veidi närtsinuina ja seda enam võõbatuina Aia tänava „Eedeni“ bordelli likvideerimisel koos Wehrmachti ohvitseridega läände põgenemas. /---/
Kulu Anne luhal oli ohtlikult kuivanud. Piknikuliste paberossist võiks leek kohe lahvatada, pärmivabrikutagused puulobudikud ja lodjameeste laohooned olid tõsises ohus. Kummatigi säilivad just kõdurajoonid korduvalt üle käivates lahingutes ning on elupaigaks tänapäevalgi. Paneelikate vahele kiilutud puumaju nimetatakse nüüd miljööväärtuseks. Arnold Matteus hoidis kangelaslikult hruštšovkad Tartu purukspommitatud kesklinnast eemal ning tegi pargi. /---/ Linna saabusid kolearendajad ja panid kunagise Jänese kaubahoovi platsi kõrval betoonmasinad käima – Tartu kesklinn sai vannitoaplaatidest kaubamajaklotsi, mida tartlased hellitavalt Tallinna ülikooliks kutsuvad. Maalikunstnikud pagesid Karlova puumajadesse nagu piiblisalmis, kus viimased saavad esimesteks.
Asukoht teoses
lk 128–129
