Kõrts nagu Tartu-klišee
nurgas konutab joodikpoeet malet
mängivad elukauge kooliõpetaja
ja ekstravagantne teatraal üksikemadest
seiklejad müüjad ja juuksurid
enda teadmata prostituudid
mu registreeringuid
keegi ei märka moelavadel neid
ei kohta värvilisi
riideid kandes oled siin tabu
„Lehed lauda!“ kõlab lõbusaid hõikeid.
Malepartii lõpp saabub Gustav Adolfi
kuju juures pargipingil
varahommikune õlu purgisupp võõra
kodus Taara puiesteel usaldavalt
hõbe-eesriide tagant välja astub ta
kel ei ole midagi kaotada
oma ülearuse Tallinna kinnisvaraga.
Rõdul istume külmas
Tähtvere hommikus
minul tekk ümber jalad ta süles.
Igaühel on kellegi elus üks eesmärk
olgu see kas või kustutada kõik tähtis.
Asukoht teoses
lk 18
