Eile küsis väike Alar mu käest, kas ma olen juba näinud unenägu sellest, kuidas konservikarp veereb mööda tühja Raekoja väljakut. Ma vastasin, et ei ole veel jõudnud, ja sellega jutt lõppeski. Aega on viimasel ajal vähe olnud /---/.
Halb päev, vastik päev. Kõndisin ümber kvartalite. /---/ Jõudsin Raekoja väljakule. Mulle tuli jälle meelde Alari unenägu. Kujutasin seda endale selgesti ette. Õhtul küsisin Alari käest, millega uni lõppes. Ei mäleta, vastas poiss. Tarvis tingimata ise vaadata. Võib-olla on kõik juba seda näinud, ainult mina veel mitte. Ent võimalik, et see on uus unenägu ja minu järjekord on alles ees.
Asukoht teoses
lk 44–45
