Üliõpilasaeg

Las möödanikul eest kaob loor
Kuldmälestuse tõmbel,
Et taas me elu oleks noor
Heal vana kodu kombel!

Sest nüüdsest, mis üksainus rist,
Me hinged ära kanna,
Et buršihiilgust kunagist
Me taas võiks imeks panna.

Truult meiega jääb minevik.
Ja Tartule las punub
Aupärja halja igavik,
Ta mälestus ei unu.

Asukoht teoses