On Toomemäel Tartus kui muistne kants
toomkiriku telliseist vare.
Ta ümber on kõrgete vahtrate park,
mis haljaks lööb metsadest varem.
Ikka ladinakeelne siin seisnud silt
„Bibliotheca Universitatis”.
Kuid tookord fuajees oli Pätsu pilt...
Kõik muutund on sellestsaadik.
Siis riiulil seisid küll tuhanded tööd,
rariteedidki ja inkunaablid;
meest nelja vaid polnud, kes hajutaks ööd –
Marx, Engels, Lenin ja Stalin!
Ent tudeng? Peas uhkeldav värvimüts –
moodsais riietes härrad ja preilid,
kel mütsi all kolus – vaid üks-kord-üks,
ning hinges – raas leiget leili.
Oo jaa, mina tunnen teid, tunnen küll,
te vanade aegade varjud!
Kuid oli ka teisi... kuub kulund kel üll,
kes tõsiselt töötama harjund.
/---/
Kuid tänane päev – see on teie päev!
Erudiitne, aktiivne ja reibas –
sa säravat üliõpilast näed.
Neid palju võid tänapäev leida.
/---/
On Toomemäel Tartus, vahtraalleel
nende elevaid hääli kuulda...
Kuis rahu ja teaduse timukaid veel
see noorsugu lüüa suudab!
Asukoht teoses
lk 112–115
