Uhke olid tollel päeval, vana Tartu.
Jõgi, pargid, sillad – lahingute liin.
Kuigi kajas kõikjal sinu piin,
polnud sinu müüre kõmas kartust.
Ähvardavalt lajatasid hooned,
vingus miinest hilissuve õhk.
Haavat vahtrad Toomel, okste põhk...
Kuid ei katkend sinu elusooned.
Vihameeli seisid – mis seal kurta!
Ehkki saks sind süütas tulejoas,
hävisid su laste kolded, toad,
tundsid – julgus pole mahamurtav!
Ei sa kõikuma löönd kuulirahes,
ei su sõbrad! Hoiame sind taas.
Suitsund müürid, klaasipuru maas...
Siiski – terveks saad me käte vahel!
Asukoht teoses
lk 101
