Tulin õhtul Tartust
Hommikul harjan saapaid puhtaks
Toomemäe porist
/---/
Aga Tartus oli kõik sama
Emajõgi Toomemägi
Vanemuise teater
ja meie vana ühiselamu vundamendilt
kooruv roosa krohv
ja tudengid kes kiirustasid
Vanemuise mäest alla
et mitte loengusse hilineda
Antikvariaat oli samuti alles
Teate küll see pisike
pesemata akendega toake
Riia mäe külje all
Ainult autosid oli meie ajal vähem
EPA ees polnud enam Leninit
kes meie ajal näitas teed tulevikku
Nüüd oli selle koha peal
lilleklump
ja tulevikku viivat teed
enam keegi ei näidanud
Nüüd ei teagi kus see
tuleviku teeots on
Ka EPAt ennast polnud
oli vaid
üks vana sammastega maja
/---/
Pöörasin otsa ümber ja
läksin üle tee
ärge küsige kust
ja kiirustasin mööda
Kalevi tänava nurgale ehitatud
mustast kohtumajast
kus mustade talaaride ja puhmas parukatega
kohtunikud
otsivad tõde ja õigust
mis on samuti kaduma läinud
/---/
All-linnas olid
Kaubamaja ja restoran Tarvas
ümbritsetud piirdeaiaga
seal tegutsesid aktsiaselts Purustaja
aktsiaselts Lammutaja
ja aktsiaselts Ehitaja
/---/
Tõmbasin mütsi sügavamale pähe
tõusin mööda poollagunenud treppi üles
ja astusin üle Inglisilla
Päike oli juba peaaegu
punastest tellistest kiriku taha
põgenenud
ja pinkidel istusid kumaras
kapuutsidega poisid
Mu kingakontsade külge kogunes
püha Toomemäe pori
Ja puude latvades kisendasid hakid
selges eesti keeles
Kristjan Jaak tõmbas samuti kapuutsi pähe
krimpsutas nägu
ja tõusis lendu
Tiirutas koos hakkidega
puude latvade kohal
kõneles nendega
igavikukeeli
Kas siis mina ei oskagi lennata
Kas siis mina ei või endale puu otsa
pesa teha
Kas siis mina ei või
tähtede tagant
toitu omale otsida
…............................................
Hea oli hõljuda
kuigi külm tuul lõikas
ja nina lörises
nagu veebruaris ikka
Lambakasukaga lennata
oleks tal olnud
kindlasti soojem
Asukoht teoses
lk 54–57
