Tore oli Tartu ülikoolis kirjandust õppida
Jaak Põldmäe oli esmakursuslastele tõeline tarkuse
kehastus
kuni me ta maha matsime
Temast 50 aastat vanema Villem Ernitsa
matsime alles neljandal kursusel
Pärast üht metsikut ülikooli lõppemiskurbuse pidu
käisin kolm nelki näpus Leo Anveldi matustel
Aga enne diplomi saamist
jõudis veel Ants Oras ära surra
ja ma hüüdsin talle ülikoolist lahkumise kõnes järele
Kadunud Koop olevat seda kuulanud väga vihase näoga
usuti et tema kohus on iga väliseestlase nime peale
vihastada
Ariste oli siis veel elus
viisin talle kord kuuse
ja keerasin elektripirni lakke
Laugaste näitas Raadil
Kreutzwaldi ja Hurda haudu
enne oli ühikas kõvasti õlut joodud
ja aeg-ajalt tuli põõsastes kusel käia
Uku Masing oli siis kah veel elus
käis vahel Kirjanduse Majaski
ja kiskus vahetpidamata suitsu
Seal majas pidas Betti Alver oma juubelit
ja kui Kalju Kääri teda autoga koju viima läks
magas linnaisa Indrek Toome juba ülakorrusel
ja kirjanikud olid kah kõvas hoos
Kalju Kääri matsime suure lumega
hirmus sumamine
vahetasin nüüd juba lahkunud Harald Peebu
kirstu tagumise vasaku nurga juurest välja
Kääri asemele astus kirjandust korraldama Tõnis Lehtmets
kes oli kurb ja purjus
sest temal tuli kanda Valentina matmise koorem
kes oli olnud Oskar Lutsule hea naine
Ükskord oli Kirjanduse Majas hirmus pidu
Ain Kaalep magas teise korra peal
trepil valvasid teda kolm filoloogineiut
peletades segajaid sest Ainil olla süda haige
Ain Kaalep toimetab tänapäevani Akadeemiat
tema käest saab siiamaani kirjandust õppida
Asukoht teoses
lk 346–347
