Abel Lee
ja Paul Klee
tõttasid läbi Tartu linna
üks tuli Emajõe äärest
teine Riia mäest
alla
mõlemad ajasid jälgi
Oma neljast aknast vaatas välja
kahekordne
Valve Janov
toomingad valvamas jalus
Karlova kalad kudemas
Kas nad kunagi kokku said
seda ei mõistnud laulda
Supilinna ööbik
veidra mulksuva häälega
ega isegi Lembit Saarts
(küll aga palju pajatada
Narva linna
ärahäetamisest
ja venelaste väetamisest)
„Rahvas, ära sa nälgi,
kui süda ei tuksu!
Keda pügaksid?“
Asukoht teoses
lk 59–60
