Tarto liin ma’ki ole
nännu kikast Jaani kerko tornin
ja luiki tiigi pääl enne viil
kui pommi satteva ja prohvessor Lippmaa
lennäss tuhandess tükiss
ma’ki ole ollu lats su haavu ja rusude sehen
ma’ki ole lahknu su vannu sainu
ja mängnu näide varju all maailma luumist
ma’ki tahass ütelda su oma keeli sulle mõne hää sõna