Tartu – nii vaene ja tallatud
ja poriga üle kallatud
ja poriga üle pritsitud
ja poriga üle ristitud.
Ei ole sind halva eest hoietud,
ei ole sind kurja eest kaitsetud...
Nüüd lebad sa orus kui halvatud
ja okastraatidest valvatud
ja kõigist põlvedest põlatud –
nii hingad sa – raskelt ja kõlatult
ja pimedust peletad – hääletult
ja pimedust peletad – sõnatult...
Kui vaatan su peale sealt põhjatust,
kui vaatan su peale sealt võimatust –
siis tõusen su üle pilvena,
siis tõusen su üle kõuena
ja pühin su Emajõe nõlvalt!
Asukoht teoses
lk 14
