Puhkusel II

Kohvik.
Võõrkeelne kõne.
Mõned
poolpurjus naised,
näol krohvi.
Ma rüüpan endamisi kohvi
ja mõtlen: elu lõplikult nurjund.

Mind siiski tardumusest lahti kisub
rahutus
ja ruttav aeg.
Ma astun,
mantlil sügislehelind
ja meeled mälestustest purjus.

Vihm peksab tänavat ja katust.
Ees ülikooli sammaste
noor
hoor
end pakub patuks.
Ma surun läbi hammaste:
Eest, roju!
Ja vaarun sügissajus koju.

Asukoht teoses