kord naasis kohvik wernerisse Priidu Beier
tal kaelas kõlkus helkis suur ja raske seier
poiss oli werneris end kindlameelseks loonud
rae torni roninud ja seieri sealt alla toonud
kuid Tartule ei läinud kaotsi juhtiv seier
linn tunda sai et pole kooner Priidu Beier
poeet hea Priidu raiskas tihti kallist aega
käis öiti tänavail ja hõikas linlastele aega
üks isand ainult vandus pätt on Priidu Beier
ning nõudis poisi käest et tagastagu seier
ja isand karjus veel pätt korraldab skandaale
ja lubas Priidu saata palju külmemale maale
siis isand märkas et rapiiriks muutus seier
ning plaksti taipas vehkleb hästi Priidu Beier
ta vabandas ja sündmuskohalt lahkus raugelt
sest ajast alates ta sõimas poissi hästi kaugelt
nüüd mitu aastat küpsem on hea Priidu Beier
ent nüüdki tihti helgib käes tal juhtiv seier
kui kuuleb isandat kes lõugab pätt skandaalne
me Priidu naeratab ja nii just ongi geniaalne
Asukoht teoses
lk 74
