Kõnd puiestikus kahe silla vahet
käis lühemaks, selgaju avas kraane,
et mõtteveski alateadvus-ahet
viiks lõpule, teeks peeneks vilja vaane
Pronkskalev pargis mõõka justkui kooti
näis tõstvat nagu siis, kui raudmeest peksti,
külm tera klõbistamas kivitrelle.
Peetri kiriku kellad. Katkend luuletusest. Kõnd puiestikus...
Asukoht teoses
lk 143


