ma istun itaalia restoranis
tartu raekoja platsil
saalis mängib ameerika jazz
mind teenindab vene filoloog
tollest ajast kui selles linnas
sai valmis uus kaubamaja
ehitatakse siin pidevalt
midagi juurde
otsekui inertsist
muuseum
pank
hotell
haldushoone kontoriteks
ja mitmeid mitmeid
kalleid kortermaju
kandilisi ja ümmargusi
suuri ja väikeseid
värviliste rõdude
laminaadi
ja mullivanniga
kuid koha vaimu
määravad noored kaunitarid
nad lõhnavad erutavate parfüümide järele
ning kannavad valgeid pükse
õhtul võib siin kaotada pea
või eksida
kuid see linn on liiga väike
suure armastuse
ja kõrgete külaliste tarvis
ja sellest on kahju
parimal juhul võib siin kohata
legendaarse ladina keele õppejõu
tüsedat kuju
ja ehmatada teda oma terega
turistidele mõeldud voldikus
on tartu kohta öeldud
heade mõtete linn
Asukoht teoses
lk 26–27
