Öös sirelite rasket lõhna.
Linn kuud kõhna
süles kandes magab.
Ma sirelites lähen. Kuhu enda viin?
Lõhn teine siin
kui kodukambri taga.
Paar kaelastikku Emajõe alleel.
Kamp koolipoisse raekoja taga.
Nüüd kodu sirelites magab.
Lävel eit, pilk ootavana teel. –
Ja koplis kullerkupud...
Su maja sireleisse upub.
Ma tulen! Ent su pilgus
on miski imeliselt nukker.
Lindnõtked sõrmed unund klaverille.
Veel suudlen huulte värelevat lille.
Öö puhkab sirelites. Magab linn.
Lööd
suveöös
Chopini leinamarsi rasket rütmi.