All maikuu tuuletuma sooja saju
mu kirju kleit ja sassis soeng on leos.
Käin, kokkukeerutatud konspekt peos,
ja vaatan vaikseid, rahulikke maju.
Veel ärkamata olemisetaju
on aia niiske mulla põues eos,
ja minagi kui valmimata teos
veel käärin visandina enda ajus.
Kõik koju põgenevad vihma käest
ja kaovad kiirustades halli uttu.
Ent mina longin alla Toomemäest,
ja kuigi tilgun, mul ei ole ruttu –
mu kodu nagu muinasjutus magab
veel mitme-mitme sooja saju taga.
Asukoht teoses
lk 31
