Jälle tuleb kevad imeline,
jälle õitseb aias õunapuu.
Aga Toome veerelt
üliõpilane
astub alla, kaenlas raamatud.
Jälle tuleb kevad imeline,
vaikselt vahtrad Toomel kohavad.
Kaunil Inglisillal
üliõpilane
oma armsamaga seisatab.
„Ah, kui oleks kevad igavene!“
kahekesi unistavad nad.
Aga Tartus siiski
see ei tasu ära,
sest et Tartus asub dekanaat!
Oleks Tartus kevad igavene,
ei siis lõpeks eksamite aeg!
Õied igavesed,
suudlus igavene,
igavene õppimise vaev.
Asukoht teoses
lk 111
